Seekordse jalgpalli EMi alagrupid loositi juba tükk enne seda, kui viimased finaalturniirile pääsejad olid üldse selgunud: loos toimus juba 2019. aasta novembris Bukarestis, kusjuures loosi ajal pandi paika erinevad stsenaariumid selle kohta, millised lõplikud grupid välja näevad olenevalt sellest, kes otsustavatest play-off mängudest finaalturniirile jõuavad.
Alagrupikohtumised peetakse 11. juunist 23. juunini – kõik võistkonnad saavad pidada vähemalt kolm kohtumist. Oluline on meeles pidada ka seda, et edasi play-off faasi ehk 16 parema hulka pääsevad automaatselt iga alagrupi esimesed kaks võistkonda, lisaks sellele aga ka neli paremat kolmanda koha tiimi. See tähendab, et enamikes gruppides piisab edasipääsuks isegi kolmandast kohast.
* Igas grupis on olemas vähemalt üks võõrustajariik, kes peab kõik kolm alagrupikohtumist oma kodutandril. See riik on märgitud kahe tärniga. Ühe tärniga on märgitud need riigid, kes saavad vähemalt ühe alagrupimängu pidada kodus.
A-alagrupp: Türgi, Itaalia**, Wales, Šveits
A-grupp on mõnusalt ühtlane seltskond, kus vähemalt peale vaadates võivad kõik kõiki hammustada. Sellest hoolimata on siin suhteliselt selgeks võidusoosikuks Itaalia koondis, kes saab lisaks sellele ka kõik oma kohtumised koduväljakul pidada. Itaalia järel on aga ülejäänud meeskondade vahel lahti minemas päris huvitav võitlus: Türgi koondis paistis märtsikuistes valikmängudes hästi silma, Šveits on alati suutnud välja panna soliidse ja tugeva satsi ning Walesi koondis on ikkagi eelmise EM-i poolfinalist, olgugi et nende koosseisu keskmine tase on ehk sellest alagrupist kõige nõrgem. Kui siin hakkavad Türgi, Wales ja Šveits omavahelistes mängudes üksteiselt punkte ära võtma, võib vabalt tekkida olukord, kus kolmandast kohast siin grupis edasipääsuks ei piisa.
B-alagrupp: Taani**, Soome, Belgia, Venemaa*
„Põhjamaade grupiks“ ristitud seltskonnas on selgeks soosikuks kindlasti ainus meeskond, kes ei ole külmalt maalt – Belgia koondise klass, kvaliteet ja tugevus on teada-tuntud ning kolme aasta taguse MM-i kolmanda koha omanikena on neil nüüd olemas ka vägagi arvestatav suurturniiril kaugele jõudmise kogemus. Teise koha peale võib siin minna aga kõvaks andmiseks – väikese eelise võiks ehk anda kõik mängud kodus pidavale Taanile, kuid ka Venemaa on alati tugev. Paljud Eesti vutisõbrad hoiavad aga siin kindlasti pöialt meie põhjanaabritele soomlastele, keda ootab ees väga kaua oodatud suurturniiridebüüt. Kui Teemu Pukki on rivis, on soomlastel kindlasti olemas võimalus igas mängus vähemalt viigiks.
C-alagrupp: Holland**, Ukraina, Austria, Põhja-Makedoonia
See on ehk kõige selgemalt alagrupp, kus on Hollandi näol olemas selge võidusoosik, Ukraina näol selge teise koha kandidaat, Austria peaks olema tugevuselt kolmas ning Põhja-Makedoonia neljas meeskond. Makedoonlased pääsesid oma esimesele suurturniirile tänu Rahvuste liiga D-liiga võitmisele ning lähevad ilmselt eelkõige kogemusi hankima ning Goran Pandevi uhkele koondisekarjäärile vägevat lõppakordi andma. Kui Holland seda alagruppi ei võida, võib seda juba kergeks läbikukkumiseks nimetada, olgu Virgil van Dijk meeskonna juures või mitte.
D-alagrupp: Inglismaa**, Horvaatia, Šotimaa*, Tšehhi
D-grupp on ehk isegi selle finaalturniiri kõige põnevam ja ühtlasem alagrupp. Inglismaa on küll ehk oma mängijate kvaliteedi poolest siin soosikuks, ent meil ei maksa ära unustada nende üldist tendentsi suurturniiril põruda. 2018. aasta MM oli selles mõttes positiivne erand ning nüüd tuleb Gareth Southgate’i meestel näidata, et see ei olnud juhuslik erand. Vastased on aga väga salakavalad: kui Šotimaal on inglaste vastu juba ajaloolistel põhjustel kindlasti törts rohkem motivatsiooni, siis Horvaatia ja tõusvas joones liikuv Tšehhi koondis on täpselt sellist masti vastased, kelle vastu on Inglismaa aeg-ajalt libastunud. Julge panusena võiks siin ehk Tšehhit alagrupi võitjaks ennustada – horvaadid tegid kolm aastat tagasi MM-finaali jõudmisega oma põlvkonna tõeliselt suure tulemuse ära ning nemad nii näljased kindlasti enam pole, samal ajal kui tšehhide uus põlvkond soovib endast EM-finaalturniiril korraliku märgi maha jätta. EM on tavaliselt olnud tšehhide jaoks edukas turniir – 1996. aastal jõuti finaali, 2004. aastal poolfinaali ja 2012. aastal veerandfinaali.
E-alagrupp: Hispaania**, Rootsi, Poola, Slovakkia
Esmapilgul võib see tunduda teistega võrreldes suhteliselt „igava“ grupina, kuid siin võib samuti teise-kolmanda koha peale minna väga korralikuks madinaks, kui eeldada, et koduväljakueelist nautiv Hispaania siin muretult edasi läheb. Slovakkia koondis alistas märtsikuises MM-valikmängus küll Venemaa, kuid viigistas eelnevalt nii Küprose kui Maltaga, mistõttu ei maksa nende taset vast üle hinnata. Rootsi ja Poola on aga kindlasti sarnase tasemega tiimid ning kui rootslastel on rivis ka Zlatan Ibrahimovic, võib näha põnevat duelli Zlatani ja Robert Lewandowski vahel. Väikese eelise võib anda ehk suurema ja edukama suurturniirikogemusega rootslastele.
F-alagrupp: Ungari*, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa**
Nagu pea igal suurturniiril, tõi ka seekord alagruppide loos meile tõelise surmagrupi. Tiitlikaitsja Portugal ning kaks viimast maailmameistrit Prantsusmaa ja Saksamaa – nende kõrval on tõusev Ungari koondis ikka totaalne autsaider. Samas oleme näinud, et teinekord võivad ka need pealtnäha autsaiderid surmagruppides edukad olla – 2008. aasta EM-il jäi näiteks Rumeenia koondis suhteliselt napilt edasipääsust ilma alagrupis Hollandi, Itaalia ja Prantsusmaaga, kus prantslasi suudeti edestada. Kõige kuulsam ja parem näide pärineb aga 2014. aasta MM-finaalturniirilt, kus surmagrupis täielikuks statistiks peetud Costa Rica suutis lõpuks Uruguay, Itaalia ja Inglismaa ees alagrupi võita! Siinkohal on potentsiaalseid stsenaariume ja liine päris palju – kui kõik suured suudavad Ungarit võita ning jagavad ka omavahel pisut punkte, võivad kõik kolmekesi ka vabalt edasi minna, kuid üldse ei saa välistada ka seda, et suurest kolmikust jääb keegi ka kaheksandikfinaali ukse taha. Kõigil kolmel meeskonnal on suhteliselt hiljutisest ajast olemas kogemused suurturniiril põrumisega ning saab olema väga huvitav näha, kes seekord libastub või lati alt läbi jookseb. Märtsikuistes valikmängudes näitas end kõige halvemast küljest ehk Portugal, kes oli hädas nii Aserbaidžaani, Serbia kui Luksemburgiga – samas on neil olemas Cristiano Ronaldo ja vähemalt paberil nimede poolest üks Euroopa vägevamaid kooslusi noorusest ja kogemusest. Saab näha, saab näha!